Nimmevalu - sama vaevus, erinev päritolu Eva Paas PERH Kutsehaiguste- ja Töötervishoiu Keskus töötervishoiuarst-neuroloog

Valu Valu on kudede kahjustuse või ülekoormusega kaasneva närvilõpmete erutuse tekitatud ebameeldiv aisting, mille funktsioon on anda organismile märku vigastusest ning motiveerida ohtlikku olukorda lõpetama või vältima. Eva Paas, 25.okt.2007

Nimmevalu Nimmevalu on mistahes seljavalu roiete ja jala ülaosa vahel põhjusest olenemata. Valu paikneb selgroo nimme- või ristluupiirkonnas,  kiirgudes vahel ka tuharatesse ja reite tagapindadele. Tööga seotud nimmevalu on mistahes seljavalu, mis on tekkinud ühenduses töötegemisega ning mille kliiniliselt tekitas tõenäoliselt – vähemalt osaliselt – või mida halvendas põdeja töökoht. Eva Paas, 25.okt.2007

Nimmevalude põhjused Ülekoormus - soodustab halb rüht Füüsiline vorm + mehhaanilised faktorid ülemäärane pingutus adipoossus rasedus Eva Paas, 25.okt.2007

Nimmevalude põhjused (2) Müofastsiaalne sündroom Närvijuure kompressioonisündroom Ebastabiilsuse sündroom Põletiku sündroom Neuropaatiline sündroom Psühho-sotsiaalne majanduslik sündroom Eva Paas, 25.okt.2007

Alaseljavaevuste levimus Erinevate autorite andmeil kannatab elu jooksul vähemalt ühel korral nimmevalu all ~60-90% inimestest. Mistahes hetke levik 15% - 42% (olenevalt uurimusega hõlmatud inimeste arvust ja seljavalu määratlusest) Eva Paas, 25.okt.2007

Alaseljavaevuste levimus (2) Vähemalt kord aastas - 30% Radikulaarne valu M 36%, N 50% 40-50% konsulteerib arstiga Haiglaravil 4-5% Opereeritud 1% Töövõimetud 22% Eva Paas, 25.okt.2007

Kes on ohustatud? Kõige sagedamini 30-45 eluaasta vahel Töö iseloom raske töö sundasend sagedased pööramised ja kummardamised tõstmine vibratsioon korduvad ühesugused liigutused Eva Paas, 25.okt.2007

Valu olenevalt kestusest Äge (kuni 6 nädalat) - lumbago Alaäge (6 - 12 nädalat) Krooniline (üle 12- 24 nädala) - lumbalgia Eva Paas, 25.okt.2007

Nimmeosa anatoomilised struktuurid Lülisamba nimmeosa = 5 nimmelüli Ristluu e. sacrum Õndraluu Eva Paas, 25.okt.2007

Nimmeosa anatoomilised struktuurid Ristluu-niudeluu- e. sakroiliakaalliigesed Eva Paas, 25.okt.2007

Nimmeosa anatoomilised struktuurid Liigesed, ligamendid Lülivaheketas e.disk Eva Paas, 25.okt.2007

Lülisamba segment Kaks naaberlüli Lülidevaheline kõhreketas 3. Kaks fassettliigest 4. Kaks närvijuurt, mis väljuvad seljaajust Eva Paas, 25.okt.2007

Nimmeosa anatoomilised struktuurid Neuraalsed elemendid:cauda equina,närvijuured, perifeersed närvid Lumbaarnärvid Sakraal- ja kotsügeaalnärvid Eva Paas, 25.okt.2007

Valutundlikud struktuurid Kollane ligament ei valuta Eesmine ja tagumine ligament valutavad Terve disk ei tunne valu - haige disk tunneb Närvijuur valutab Eva Paas, 25.okt.2007

Selja süvalihased: 8 10 10 11 11 12 9 10 –Transverso- spinaalne süsteem (lülide- pöörajad, mitmejaoline lihas, poologalihas) 8 – Pea ja kaela rihmlihas 9 – Selgroo- sirgestaja: 9.1 – niude-roide lihas 9.2 – pikim lihas 9.3 - ogalihas 11 – Ristijätkete- vahe-lihased 12 – Ogajätkete- Eva Paas, 25.okt.2007

Valu päritolu A. Pehmetest kudedest B. Närvi kahjustusest Lihased ja kõõlused, kõõluselised sidemed B. Närvi kahjustusest C. Diski (lülivaheketta) kahjustusest D. Luu-liigessüsteemist Luuümbris ja liigesed Eva Paas, 25.okt.2007

A. Lihasvalu e. müalgia Põhjustatud lihaspingetest rühihäiretest mehhaanilisest lihasdüsbalansist Tekib lihasväsimuse, ülekoormuse tulemusena Eva Paas, 25.okt.2007

Terve lihas Terve ja hästi funktsioneeriv lihas on plastiline ja ühtlase tugevusega, lihase kompimisel ei ole võimalik eristada erinevaid lihaskiude. Eva Paas, 25.okt.2007

Ülekoormuse patogenees (1) Kestval füüsilisel koormusel ümberkorraldused lihaste, südame-vereringe, hingamissüsteemi töös. Ümberkorraldusreaktsioonide ulatus võrdeline pingutuse suurusega. Lihase verevoolutus puhkeolekus 20-40 ml/kg/min. Raske dünaamilise töö puhul suureneb 10-15x Kestev füüsiline töö hapnikuvaegus lihastes energia tootmine anaeroobsel teel. Piimhape lihases lihasväsimus. Eva Paas, 25.okt.2007

Ülekoormuse patogenees (2) Füüsiline töö lihaskiudude suurenenud toonus verevoolu vähenemine veresoonte ahenemise tõttu hapnikuvaegus. Skeletilihaste suurenenud mehaaniline pinge (siserõhk, toonus) ahendab tunduvalt veresoonte (sh kapillaaride) ristlõiget Lihaste kontraktsiooni ja lõõgastumise vaheldumine on mikrokapillaarse tsirkulatsiooni normaalse toimimise üks eeldus. Lõõgastusaeg ebapiisav negatiivne mõju kumuleerub. Eva Paas, 25.okt.2007

Ülekoormus: väärastunud lihaskiud (3) Hapnikuvaeguse tingimustes kahjustused lihaskiududes, koe valulikkus, esmajoones keskosas lihaskoe väärastumine. Tekkinud valulikke lihasepaksendeid nimetatakse müoosideks. Põhjustajaks ka ebaühtlane lihaspinge, äge või krooniline ülekoormus lülisambas, koordineerimatu vale liigutus ja trauma. Eva Paas, 25.okt.2007

Müootiliselt lühenenud lihas Eva Paas, 25.okt.2007

Luu - ja liigessüsteemi ebanormaalne asend ülekoormus (4) Müootilise lihase pinge koormus kõõlustele suureneb lokaalne hapnikuvaegus kõõluses. Kõõlusrakkude väärastumine tendomüootiline lihaskiud. Tendomüootiliste lihaskiududega lihas minetab normaalse funktsiooni, kogu lihas hakkab pingestuma, lühenema valulikud tsoonid lihasesse. koormus kõõlustes ja liigestes suureneb liigeste funktsiooni häired. Eva Paas, 25.okt.2007

Normaalne ja tendomüootiline lühenenud lihaskiud Eva Paas, 25.okt.2007

B. Neuropaatiline valu Valu tuleneb närvisüsteemist endast Põhjuseks perifeersest närvisüsteemist (närvid, mis ühendavad kudesid  seljaajuga) kesknärvisüsteemist (närvid seljaaju ja peaaju vahel) Põhjuseks Närvi degeneratsioon- SM, insult, hapnikuvaegus Närvi pitsumine - diski kompressioonist, närvimulkude ahenemisest artroosi tagajärjel Närvi infektsioon - vöötohatis või muu viirusinfektsioon Eva Paas, 25.okt.2007

Radikulaarne valu Närvijuure kestev kompressioon Aksonid (närvikiud) demüeliniseeruvad ning raadiksi (närvijuure) kahjusutnud piirkond omandab notsitseptori funktsiooni Ühepoolne jalavalu – ishiase sündroom Eva Paas, 25.okt.2007

Radikulaarne valu Eva Paas, 25.okt.2007

C. Diski kahjustus (1) Eelduseks kaasasündinud halb troofika (düstroofia) geneetilisted faktorid: diski struktuuri defektid (kollageenkiudude struktuuri häired, D-vitam. puudulikkus jm faktorite summatsioon) Eva Paas, 25.okt.2007

Diski kahjustavad faktorid (2) Diskil puudub verevarustus, veresooned Diski toitumine difusiooni põhimõttel Lõpp-plaadid toimivad isoleerivalt: ühtedele ainetele läbitavad, teistele mitte Suitsetajal difusioon halveneb Diskis võivad tekkida radiaalsed rebendid Kui diski kõrgus väheneb, tekib degeneratsioon ka lülivahelistes liigespindades Eva Paas, 25.okt.2007

Diski kahjustavad faktorid (3) Düstroofia põhjused: sundasend otsesed traumad tõstmised (kangimehanism) Kaastegurid: Keskkonna faktorid: suitsetamine, ülekaal, haridus Töö rolli mitte ületähtsustada Eva Paas, 25.okt.2007

Diski kahjustus (4) Mehaanilise jõu toimel võimalik fibrooskiudude mikrorebendite teke, tuum nihkub rebenenud ossa, kummub, sopistub välja Eva Paas, 25.okt.2007

Diski kahjustus (5) Kahjustus tekib suhteliselt liikuva ja suhteliselt väheliikuva osa piiril – L4/5, L5/S1 Eva Paas, 25.okt.2007

Närvijuure kompressioon väljasopistunud diskist Eva Paas, 25.okt.2007

D. Lülivaheliste liigeste ja segmentaaraparaadi kahjustus Spondülolistees Diski kõrguse vähenemine fassettliigeste ebastabiilsus Ühe lülikeha ettesuunas nihkumine-libisemine (subluksatsioon) teise suhtes. Tavaliselt L5 nihkub S1 suhtes. Harvem L4 nihe L5 suhtes Eva Paas, 25.okt.2007

Spondüloartroos (Nn.degeneratiivsed või ealised muutused) Diski elastsus väheneb, lülivahe kõrgus väheneb, lülid lähenevad üksteisele, rõhk lülivahelistele liigestele suureneb. Liigespindade kõhrede mikrotraumad, traumaatiline põletik, liigeskapsli turse, valud Osteoartrootilised muutused lülidevahelistes liigestes, valud = spondüloartroos Eva Paas, 25.okt.2007

Spondüloartroos Eva Paas, 25.okt.2007

Spondüloos lülisamba mittespetsiifiline degeneratiivne protsess Eva Paas, 25.okt.2007

Jäägem terveks! Eva Paas, 25.okt.2007

Tänan! Eva Paas, 25.okt.2007

Allikad Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur: Tööga seotud alaseljavaevuste uuring (2000 a.) Eesti Arst, juuni 2000, nr. 6 Rein Zupping. Nimmevalu ja ishias – põhjused ja ravi Ain-Elmar Kaasik. Nimmevalu ja ishias – konservatiivne ravi Toomas Asser, Simmo Savisaar. Nimmeradikulopaatia kirurgiline ravi. Tiit Ilvese Taastusravi http://www.tiitilves.ee/topic/index.html Lanne-ristiselän kiputilat. Tutkimus- ja hoito-ohjelma N:o6 Helsinki 1979 Eva Paas, 25.okt.2007