Kirjakielen rekisterit I

Esitys aiheesta: "Kirjakielen rekisterit I"— Esityksen transkriptio:

1 Kirjakielen rekisterit I
Martin Ehala

2 Kursuse ülevaade Kursus toimub loengu ja seminari segavormis. Igaks seminariks tuleb lugeda kirjandust ja teha lühiettekanne. Eksamil tuleb kirjalikult vastata kolmele küsimusele esseevormis. Õpetuse maht: 5 op, see on 135 töötundi. Sellest seminarid: 24 tundi Kirjanduse lugemine ca 165 lk, 3 lk tunnis = 55 tundi Koduseid ülesandeid 12 tk, igaühe sooritamiseks ca 3 tundi = 36 tundi Eksamiks valmistumine ja eksam 20 tundi

3 Päev Loenguteema Iseseisev töö 17.01 Allkeeled ja nende olemus Hennoste ja Pajusalu (2013) Eesti keele allkeeled, lk 24.01 Kirjakeel ja keeleviga Hennoste ja Pajusalu (2013) Eesti keele allkeeled, lk 31.01 Veaohtlikud sõnatüübid (loengut ei toimu) Martin Ehala (1998) Eesti kirjakeel, lk Teha harjutused 7.02 i-mitmus ja võrdlusastmed (loengut ei toimu) Martin Ehala (1998) Eesti kirjakeel, lk Teha harjutused 18 ja 19. 14.02 Sihitise käändevalik Mati Erelt (2000) Sihitis. 21.02 Veaohtlikud rektsioonid Rektsioonierinevusi eesti ja soome keeles 28.02 Kokku ja lahku kirjutamine Martin Ehala (1998) Eesti kirjakeel, lk 14.03 Keele registrid Hennoste ja Pajusalu (2013) Eesti keele allkeeled, lk 21.03 Funktsionaalstiilid Reet Kasik (2007) Sissejuhatus tekstiõpetusse. Lk

4 Päev Loenguteema Iseseisev töö 28.03 Ajakirjanduskeel. Metafoorid Asta Õim (2011) Komistusi metafooridega Asta Õim (2013) Komistusi metafooridega II Kõike lugeda pole vaja, kirjutage raamatute abil lühike omaloominguline tekst, milles kasutate 10 metafoori. 4.04 Poliitika keel Inga Kukk (2000) Poliitilise teksti tunnused ja analüüsivõimalused. Eesti keele allkeeled. Lk 11.04 Reklaami keel Reet Kasik (2000) Reklaam tekstiliigina. Eesti keele allkeeled. Lk 18.04 Sotsiaalmurded ja släng Hennoste ja Pajusalu (2013) Eesti keele allkeeled, lk Hendrik Meister (2008) Slängi seos 12-19aastaste noorte tundmustega. Oma keel 2008, 4, 25.04 Murdekeel ja murdejooned Hennoste ja Pajusalu (2013) Eesti keele allkeeled, lk 2.05 Eksam Soovituslik kirjandus Tiit Hennoste (2000) Allkeeled. Eesti keele allkeeled, lk 9-56. Pirkko Nuolijärvi (2000) Kirjakielen suhde muihin kielimuotoihin. Eesti keele allkeeled, lk Krista Kerge (2000) Kirjakeel ja igapäevakeel. Eesti keele allkeeled, lk

5 Keele varieerumine Sõnadel on sünonüümid (haamer – vasar).
Osa grammatilistel vormidel on sünonüüme (laual – laua peal). Grammatilistel konstruktsioonidel on alternatiivid (Preili lahkus, säilitamaks oma eneseväärikus - Preili lahkus, et säilitada oma eneseväärikus). Samu sõnu võidakse hääldada erinevalt (öige – õige, talv – ta’lv). Tänu variatiivsusele pakub keel sama mõtte väljendamiseks väga palju erinevaid võimalusi. Mõned väljendusvõimalused esinevad komplektis, mis on murrete, sotsiolektide,idiolektide, allkeelte ja registrite aluseks.

6 Varieerumise liigid Varieerumine keeles on tingitud kahest tegurist: kõnelejast sõltuv varieerumine ja olukorrast sõltuv varieerumine. Indikaator – tunnus, mis on omane mingile kõnelejarühmale (annab märku sotsiaalsest või territoriaalsest kuuluvusest) Indikaator on sisse lülitatud kogu aeg, see on inimese kõne püsiv tunnus Marker – tunnus, mis varieerub vastavalt suhtlusolukorrale. Marker iseloomustab allkeeli või registreid (teinud – teind). Individuaalstiil – autorile omane stiil, mis võib sisaldada indikaatoreid ja täiesti omapärast kombinatsiooni markeritest. Näiteks Jaan Kaplinski või AH Tammsaare.

7 Kaplinski stiilinäide
Rasedat tulevat nimetada ainult "rase inimene". Joonatan seletas, et ta on sellest uudisest väga rõõmus. Viimaks ometi! Tema loodab tõsiselt, et see on algus, mille juurde ei saa pidama jääda. Nimelt on tema, Joonatan, lapsest pääle veendunud, et ta ei ole inimene, vaid siga. Õnnetuseks ei olnud tema lapsepõlves meditsiin suuteline inimest seaks kujundama. Seda ei suuda veel ka tänapäeva meditsiin, kuid juba on võimalik sea organeid inimesse istutada.

8 Tammsaare stiilinäide
Mis aga puutub sellesse, et joomine on ülemuse, s. t. jumala asemikkude poolt lubatud ja seatud ning et viin on jumala armuand kurbadeLe rõõmustuseks, nagu auväärt kohus arvab, siis oli Andres sellega usna nõus. Aga tema nõrga arusaamise järele oli Pearu kallist jumala armuandi kurjasti tarvitanud - ligimesele kahjuks. Sest mis sünniks, kui tema, Vargamäe Andres, ja ka kõik teised valla peremehed enese Pearu eeskujul purju jooksid ja siis vastastikku üksteise küpse rukki läbi sõidaksid ning hakkjalad maha ajaksid? Andrese arvates poleks seegi soovitav, kui igaüks oma rukkis purjus peaga nõnda sasiks ja oma hakkjalad nõnda purustaks, rääkimata võõra vara raiskamisest. See ei võiks enam kuidagi jumala armuanni ja tema armunõuga kokku käia. Tõde ja õgus I osa lk 176

9 Allkeeled Allkeel on keele variant, mida kasutatakse järjekindlalt teatud kasutussituatsioonides või inimrühmades ning millel on omad keelelised kasutusnormid või -normingud. Allkeeled võivad sõltuda piirkondlikust või sotsiaalsest taustast. Sellised allkeeled on murded, sotsiolektid ja släng Allkeeled võivad sõltuda kasutusvaldkonnast ja kasutusolukorrast: Sellised allkeeled on registrid ehk funktsionaalstiilid: ajakirjanduskeel, teaduskeel, jt erialakeeled

10 Kirjakeel ja ühiskeel Kirjakeeles kehtivad ühis- konnas kehtestatud keelenormingud, muudes allkeeltes juhivad keele- kasutust väljakujunenud ja suuresti kasutajate poolt teadvustamata tavad (mida mõnikord nimetatakse normideks). Ühiskeel on kirjakeelele lähedane kogu ühiskonnale omane keelevariant, mis pole normeeritud. Kirjakeelt kasutatakse ametlikes olukordades ühiskeelt mitteametlikes olukordaddes.

11 Kohamurded Kohamurre on territoriaalselt seotud inimeste allkeelt. Oluline on see, et üldjuhul on kohamurdel leitavad kaks alust: seda kasutavad inimesed kuuluvad keeleväliste tunnuste alusel kokku. inimesed teadvustavad end rühmana ja oma murret rühmasisese keelena, mis neid teistest eristab. Aktsent on keelevariant, mis erineb üksnes häälduse poolest. Eesti murdetaustaga aktsendid: põhjaranniku inimestel puudub erinevus 2. ja 3. välte vahel, saartel on laulev intonatsioon ja puudub õ

12 Sotsiolekt Sotsiolekt on sotsiaalsele köassile või staatuserühmale omane allkeel. Eesti sotsiolekte pole palju uuritud, kuid: Ilmselt selgeim erisus on haritud ja harimatu keelekasutuse vahel Mõnevõrra erineb ilmselt meeste ja naiste keelekasutus Mõnevõrra eri earühmade keelekasutus. Sotsiolekti puhul on rühmatunnetus sageli väiksem kui murrete puhul, sest: Elukoht on üks, aga sotsiaalselt on inimene eri rühmade liige Sotsiaalsed rühmad on liikuvamad kui murderühmad

13 Släng Släng on eesmärgipärane mittenormatiivsus keeles – selle kohaselt on släng keeleloomevõte Släng on mingile sotsiaalsele rühmale omane mitteametlikus olukorras kasutatav keelevariant. Slängi kasutavad ühiskonnas marginaalsel positsioonil olevad rühmad. Kurjategijate slängi nimetus on argoo. Släng erineb sotsiolektist selle poolest, et haarab põhiliselt sõnavara. Släng võib muutuda väga kiiresti.

14 Situatiivsed allkeeled
Situatiivne keelevariant on kasutusel sellises kommunikatiivses situatsioonis, mis esineb regulaarselt ühiskonnas ja seostub kindlate keeleliste joontega. Ingliskeelses traditsioonis kasutatakse termineid register, style ja genre. Trudgill: olukord + suhted = stiil valdkonnad = register Stiilierinevused on paiguta tud formaalsuse skaalale, varieerudes väga ametlikust väga mitteametlikuni (intiimseni). Stiile eristavad peamiselt grammatilised jooned, aga ka teatud sõnavara. Register seostub sellega, millest räägitakse või millises valdkonnas rääkijad on (arstiregister, juriidiline register jms). Selliseid allkeeli lahutab eelkõige sõnavara (tehnilised terminid jms).

15 Allkeeli vormivad tegurid
Keelekasutajate omavaheliste suhete laad (tavaline termin tenor) ja rollid antud situatsioonis (staatussuhted, sotsiaalsed ja ametialased rollid, suhete formaalsuse aste). Ka emotsionaalne seisund Suhtlusviis või toimimisviis (medium, mode): suuline / kirjalik, spontaanne / redigeeritud, dialoogiline / monoloogiline suht lus. Mõnikord lisatakse siia ka žanrid . Füüsiline olukord, tingimused (setting), milles suhtlus toimub (konkreetne aeg ja koht, suletud / avatud, eraterritoorium / neutraalne / institutsionaalne territoorium jms). Konkreetsed retoorilised eemärgid (informeerimine, praktiline tegevus, veenmine, jutustamine jne). Suhtlusvaldkond, teema, kõneaine (field, topic), st millest kõneldakse ja millises valdkonnas suhtlus toimub (nt rek laamialane vestlus reklaami tekstist).

16 Vaba varierumine Varieerumist, mida ei mõjuta kõneleja taust ega suhtlusolukord on vaba varieerumine. See ei ole täiesti juhulik, vaid mõjutatud kolmest tegurist: Foneetiline ümbrus: näiteks hakand aga laulnud. Suhtluse mikrokontekst: Pane palun aken kinni! - Kas sa paneksid akna kinni? Teadlik keeleline valik: kas eelistada sünonüüme korduste vältimiseks, või mitte: ütlema (lausuma, arvama, sõnama, rääkima).

17 Stiilivärving Iga sõna ei sobi igasse konteksti. Sünonüümidest on osa neutraalsed osa markeeritud: ilus, kaunis, kena, nägus, nett Stilistilist värvingut mõjutavad tundeväljenduslikkus (sööma, leiba võtma, kugistama, neelama, õgima) hinnangulises suhtumises (tipsutaja, napsivend, joodik, lakard, parm)