Keaty Siivelt Juh. FD Annekatrin Kaivapalu Tallinna Ülikool, 2009

Esitys aiheesta: "Keaty Siivelt Juh. FD Annekatrin Kaivapalu Tallinna Ülikool, 2009"— Esityksen transkriptio:

1 Keaty Siivelt Juh. FD Annekatrin Kaivapalu Tallinna Ülikool, 2009
KORPUSPÕHINE UURIMUS EESTIKEELSETE SOOME KEELE ÕPPIJATE SISEKOHAKÄÄNETE KASUTUSEST Keaty Siivelt Juh. FD Annekatrin Kaivapalu Tallinna Ülikool, 2009

2 Eesmärgid Selgitada välja:
õppijakeelele omased jooned, võimalik lähtekeele mõju. Kaardistada eestikeelsete soome keele õppijate sisekohakäänete kasutust soome õppijakeele korpuses (International Corpus of Learner Finnish – ICLFI).

3 Taustast Strukturalistlik-kontrastiiv teooria
Teoreetilised lähtekohad teise keele omandamisest ja lähtekeele mõjust

4 Ainestik ja metoodika Eesti ja soome sisekohakäänete kontrastiivne analüüs, Eve Kask 1991. Õppijakeele korpuspõhine analüüs. Ainestik kogutud ICLFI-st sõna -alg-, kesk- ja edasijõudnud taseme tekstid

5 Tulemused: illatiiv õppijate tekstides Kask: 26 ICLFI: 12
8 Kattuvad (n=415) a) Mies saapuu junalla Helsinkiin. (n=271) b) Menin nukkumaan...(n=96) Normivastaseid n=6 4 Erinevad (n=78) a) Torstaina menen töihin. (n=49) b) Heräsin aamulla kamalaan päänsärkyyn. (n=18) Normivastaseid n=10

6 Tulemused: inessiiv õppijate tekstides Kask: 19 ICLFI: 4
4 Kattuvad (n=1729) a) ...Joko sitten Virossa tai Suomessa.(n=1576) b) Elokuussa olin paljon kotona. (n=42) Normivastaseid n= 71

7 Tulemused: elatiiv õppijate tekstides Kask: 16 ICLFI: 11
10 Kattuvad (n=401) a)Olen kotoisin Tallinnasta.(n=239) b) Minusta on tärkeä opiskella suomen kieltä...(n=43) Normivastaseid n=8 1 Erinev (n=256) a) Minä pidän lämpimästä ruuasta. (n=231) Normivastaseid n=25

8 Tulemused: normivastane kasutus
19 tüüpi 8 morfosüntaktilised - 5 tüüpi esinesid funktsioonides, mis kattuvad soome ja eesti keeles - 3 tüüpi funktsioonides, mis soome ja eesti keeles erinevad 8 morfoloogilised 3 fonoloogilised

9 Järeldused 1 Kasutatakse vähemates funktsioonides kui võimalik ning rohkem eesti ja soome keeles kattuvates funktsioonides. Normivastane kasutus põhjustatud peamiselt: morfoloogia erinevustest, nt. inn. ill. asemel koha väljendites Sitten pukeun, suutelen tyttoani ja lähden yliopistossa. ...Menen kahvilasse syömään. Eesti ill. –sse, soome ins. -ssA

10 Järeldused 2 nt. teisel korrusel, toisessa kerroksessa.
kohakäänete erinevast jagunemisest nt. teisel korrusel, toisessa kerroksessa. fonoloogia erinevustest, ill. gen. asemel nt. ...menen ostamaan valkosipuliin. Erinevused keelte morfoloogias põhjustavad lähtekeele negatiivse mõju kohtades, kus see morfosüntaktiliselt võiks olla positiivne. Kattuvused keelte erinevatel keeletasanditel võimendavad võimalikku positiivset lähtekeele mõju, nt. elatiivi kasutus –st ja -stA

11 Rakendus Õppijakeele uurimus võimaldab vormida keele õpetamisprotsesse vastavalt õppija vajadustele (Eslon 2007: 98).

12 AITÄH!

13 Lisa 1: Sisekohakäänete jagunemine algtaseme tekstides (n=2435)

14 Lisa 2: Sisekohakäänete jagunemine kesktaseme tekstides (n=248)

15 Lisa 3: Sisekohakäänete jagunemine edasijõudnud taseme tekstides (n=185)