Kivimaja energiatõhusad liitekohad

Esitys aiheesta: "Kivimaja energiatõhusad liitekohad"— Esityksen transkriptio:

1 Kivimaja energiatõhusad liitekohad

2 Energiatõhusates kivimajades tuleb eriti jälgida et:
Tarindid tehakse õhutihedateks. Plastsoojustust kasutatakse üha enam kivimajade soojustusena, selle paigaldamisel tuleb jälgida: Plaadi servadesse jäetakse mm vuugivahe. Vuugid vahutatakse enne kinnitamist. Vuukimine puhtale pinnale; soojustus puhastatakse suruõhuga, tsemendiliim eemaldatakse betoonpinnalt. Vuukimine vähemalt kahes kihis – nii sünnib vuuki mitu tihedat pinnda. Vertkaal- ja horisontaaltarindite liitekohad on eriti tähtsad. Eriti kivi- ja puittarindite liitekohtades tuleb arvestada soojus- ja niiskuspaisumisega ning kestvusega.

3 Vastu maad toetuva plaadi ja välisseina liitekoht – Välissein esimesena
Sokliploki mõlemad küljed pinnatakse taldmikuni välja. Kummbituumen rullmaterjal liimitakse sokliplokkidele ja pööratakse põrandasoojustuse peale (hiljem valatakse betoonplaat). Plaadi ja seina vahele paigaldatakse suletud pooridega 10 mm vahtpolüeteenriba. Betooniplaadi kahanemise tõttu tihendatakse vuuk elastse vuukimismassiga. 4 3 2 1 Objektid, kus kivisein laotakse enne põrandaplaadi valu. Kummbituumen rullmaterjal takistab ka radooni pääsu siseõhku. Plokkseina õhutihedus põhineb pindamise terviklikkusel, seetõttu peab pindamiskiht ulatuma kuni seina allservani. Sokliploki pindamiskiht peab olema tasane, et saada soojustusplaat tihedalt soklisse kinni. Alternatiivselt võib sokli sisepoole tihendamist teostada tihendates seespoolse soojustuse vuugid vahuga enne seespoolset täitmist. Sokliplokkide mõlemad pinnad pinnatakse taldmikuni välja. Nii takistatakse radooni pääsu mööda plokke siseõhku ja ka rullmaterjali kleepimine on hõlpsam, kui alus on tasane.

4 Tuulutatava põrandaga plokktarind
Seina alla paigaldatakse kummbituumen- rullmaterjal kapillaartõkkeks ja tagatakse otsavuugi aurupidavus. Betoontarindi ja sokliploki vahelised horisontaalvuugid on õhutihedad, kui jootevalu tehakse hoolikalt. Elementide liitekohad tihendatakse pinna tasanduskihiga. Puitkarkassseina aurutõkkekile pingutatakse horisontaalliistu ja alumise seinalati vahele. Seina alaosa ja plaadi vahe tihendatakse polüuretaanvahuga. 4 3 1 5 2 Tuulutatav põrand, mille kandetarindiks on õõnespaneel. Alumise seinalati ja plaadi vahel on kummbituumen rullmaterjalist kapllaartõke. Põrandaalune peab olema hästi tuulutatud. Ka põranda all olev maapind soojustatakse. Maapinda võib soojustada näiteks kergkruusa kihiga. Sokkel soojustatakse vajadusel, et tarindisse ei sünniks külmasilda. Sokkeliplokke on soovitatav pinnata aurupidavuse kindlustamiseks. Plaadi alla jääva soojustuse vuugid tuleb vahuga tihendada soojustuskihi terviklikkuse tagamiseks ja konvektsioonvoolude takistamiseks soojustusplaatide vuukides.

5 Puidust pööningulae ja plokkvälisseina liitekoht - külgräästas
Plokkseina peale paigaldatakse umbes meetri laiune aurutõkkeplastriba. Seina aurutõke paigaldatakse pööningulae aurutõkke suhtes ülekattega. Horisontaalriba kruvikinnitusega (k300) pingutatakse liitekoht tihedaks. 2 3 Kivitarindis (plokk/tellis) välisseinad, milles on eraldi soojustuskiht. Puitpööningulaes on aurutõkkeks kile. Plokkseina peale paigaldatakse aurutõkkeplastriba, mis paigaldatakse pööningulae aurutõkke suhtes ülekattega. Riba peab seinas ulatuma allapoole vähemalt 500 mm (2). Sellega tagatakse ülemiste plokiridade aurupidavus juhul, kui pindamiskihti sünnib pragusi vuukide kohale ja takistatakse õhuvoolu ülemise müürilati alt otse soojustuskihti. Hoone nurkades aurutõkkekiled volditakse, paigaldatakse ülekattega ja teibitakse kokku. Plokkseina õhutõkkeks on sisemine tasanduskiht, nii et see peab ulatuma seina ülaservani, ripplae taha. Pööningulae soojustus võib olla puiste- või plaatmaterjal. Täpsemaid juhiseid puitpööningulaest on esitatud peatükis 4.1. Kui pööningulae aurutõkkeks on plaat, võib liitekoha tihendamisel kohandada detaili 7.3 c juhist. Otsaräästa detail on esitatud pildil 7.2. 1

6 Puitpööningulae ja plokkvälisseina liitekoha tihendamine aurutõkkeplastribaga, otsaräästas.
Plokkseina peale paigaldatakse aurutõkke- plastriba. Riba klammerdatakse seestpoolt lati külge ja see jääb ootama siselae ehitamist. See latt toimib samaaegselt ka liitekoha teise pingutuslatina. Aurutõkkekile paigaldatakse ülekattega pööningulae aurutõkke suhtes ja pingutatakse roovlattide vahele kruvitavate eraldi lattidega (kruvikinnitus k300). 2 Kivikonstruktsioonis (plokk/tellis) välisseinad, milles on eraldi soojustuskiht. Otsaseina ülemine plokirida ja siselae pind on horisontaalsed või otsaseina plokid on faasitud katusekalde suunalisteks. Puitpööningulae aurutõkkeks on kile. Plokkseina peale paigaldatakse õhutõkkeplastriba. Riba peab seinas ulatuma allapoole vähemalt 500 mm Liitekoha õhutiheduse võib lisaks pingutamisele tagada ka puude vahele jääva pilu vuukimisega altpoolt kiti või elastse massiga. Plokkseina õhutõkkena toimib sisepinna tasanduskiht, mis peab ulatuma seina ülaservani, ka ripplae taha. Pööningulae soojustus võib olla plaat- või puisteisolatsioonimaterjal. 3 1

7 Soojustatud plokkseina ja puitpööningulae liitekoht – tasandus ülemise müürilati alt
Pööningulae õhutiheduskile pingutatakse müürilati (pärlini) vastu laeroovi abil (kruvikinnitus k300). Kui katusesõrestiku kõrgusmärk ühtlustatakse seina ülemise lati alt, vahutatakse lati ja ploki vahele jääv pragu. 2 1 Välisseintes, mis on tehtud homogeensetest plokkidest ei tohi plastikkilet kasutada. Objektid, kus ei tohi kasutada aurutõkke-plastriba. Puit pööningulae aurutõkkeks on kile. Plokkseina aurutõkkena toimib sisepinna tasanduskht, mis peab ulatuma seina ülaselvani, ka ripplae taha.

8 Soojustatud plokkseina ja puidust pööningulae liitekoht – tasandus ülemise müürilati pealt
Pööningulae õhutiheduskile pingutatakse müürilati vastu laeroovi abil (kruvikinnitus k300). Kui katusesõrestiku kõrgusmärk ühtlustatakse seina müürilati pealt, paigaldatakse plokkseina peale faasitud müürilatt ja vuuk tihendatakse vahuga. 2 1 Välisseintes, mis on tehtud homogeensetest plokkidest ei tohi plastikkilet kasutada. Objektid, kus ei saa kasutada aurutõkke-plastriba. Puit-pööningulae aurutõkkeks on kile. Plokkseina aurutõkkena toimib sisepnna tasanduskiht, mis peab ulatuma seina ülaservani, ka ripplae taha.

9 Pööningulae aurutõke vahtplast-soojustusplaadiga
Katusesõrestiku kõrgusmärk ühtlustatakse müürilati alt. Polüuretaanvaht plaadi, müürilati ja ploki vahele. 1 2

10 Plokkvälisseina ja puitpööningulae liitekoht ja tihendamine, kaldus siselagi
Otsaseina kinnitatakse tugedega laepinna suunaline pruss. Pööningulae aurutõkkekile surutakse seina kinnitatud prussi ja roovi vahele (kruvikinnitus k300). Roovi, survelati ja ploki vahele jääv ruum tihedatakse polüuretaanvahuga. 1 2 Otsavälissein, mis on tehtud homogeensetest plokkidest. Puitpööningulae aurutõkkeks on kile või plaat. Lae siseplaadi nurga ja aurutõkke kinnitamiseks vajatakse ripplaelattide vahele eraldi kinnitusroove. Liitekoht on põhimõttliselt sama, kui pööningulae aurutõkkeks on plaat. Sellisel juhul lihatakse polüuretaanvaht plaadi otsa ja seinaploki vahele. Plokkseina aurutõkkena toimib sisepinna tasanduskiht, mis peab ulatuma seina ülaservani, ka ripplae taha. Ülapõhja soojustus võib olla plaat- või puisteisolatsioonimaterjal. 3

11 Betoonsandwichelemendi ja õõnespaneeli liitekoht mittekandval seinal.
Liitekoha tihedus tagatakse keevitatava või liimitava kummbituumen- rullmaterjali ribaga. 1 Hooned, kus on õõnespaneellagi ja plokk- või betoonelemendist mittekandev välissein. Kandvale seinale ülapoolsete tarindite kaudu tulev koormus tihendab liitekohta. Muudegi õõnespaneelide vuukide peale on pööningulael soovitav paigaldada aurutõkkeribad.

12 Kergbetoonhoone välisseina ja pööningulae liitekoht külgräästal.
Liitekoht tihendatakse vahutamisega. Tihedus kindlustatakse elastse kittimisega. Pööningulae elementide vuukide peale sobivad liimitavad 200 mm laiused kummbituumen- rullmaterjali ribad. 3 1 Alternatiivina võib aurupidavuse tagada tervikliku kergbetoon-pööningulae peale levitatud kilega. Kile ei tohi aga tarindis toimida aurutõkkena, mis takistaks kergbetoonist ehitusniiskuse väljakuivamist. Konstruktsioonlahenduses pööningulae element toetub otsaseinale. Ülapoolsete tarindite kaudu kandeseinale tulev koormus tihendab liitekohta. 2

13 Aknalengide tihendamine
Aken tihendatakse polüuretaanvahuga. Välisserva jäetakse tuulutuspilu. Polüuretaanvahtvuuk peab ulatuma elemendi sisekihi ja lengi vahele. 1 2 3 Objektid, kus akende ja uste paigaldamisel ei ole vaja arvestada tarindite vajumist. Akende ja uste tihendamine tuleb teostada eriti hoolikalt. Lengide tihendite seisukorda ja toimimist tuleb kontrollda nende paigaldamise ajal. Siseservast tuleb kindlamalt tihe, kui vahutus tehakse kahe jäiga pinna vahele. Kui uretaani tuleb lõigata, on soovitav tagada õhutihedus elastse vuukimisega. Lengi välisservas võib osa tihendusruumi täita ka mineraalvillaribaga.

14 Arutlus – Millised on energiatõhususe ja kvaliteedi seisukohalt kriitilised tööetapid korterelamute ehitamisel? Elementides oleva soojustuse vahede toppimine või vuukimine Elementide betoonvuukimine õhutihedalt Ehitusplatsil paigaldatava soojustuse kinnitamine ja vuukimine Katvad tasandustööd põrandas ja välisseintes Akende ja uste diagonaalmõõdud, käigu seadistus ning lengide vuukimine ja kittimine Vertikaal- ja horisontaaltarindite liitekohtade tihendamisel võimalike kujumuutustega arvestamine

15 Pidage meeles ! Soojustus tihedalt karbi ja pindade vastu.
Pehme soojustus kergelt kokkusurutud. Jäik soojustus vahutatakse 1-2 korda kogu perimeetris, vahutatava vuugi laius peab alati olema üle 10 mm ja alla 25 mm. Aurutõkkekile peab jääma terveks ja võimaldama karbi liikumist. Aurutõkkekile liitekohad alati pigistuskinnitusega, kui see on võimalik. Betoonmajades on elemendi alavuuk kõige kriitilisem. ”Vorstvalu” ja järeltoppimine tuleb teha hoolikalt. Mõningates detailides ka põranda tasanduskiht tihendab liitekohta. Tarindid peavad püsima tihedatena aastakümneid. Seda tuleb arvestada materjalide, nagu aurutõkketeibid, valikul. Ainult teipimisest ei jätku, kuna teibid muutuvad õhu käes hapraks ning ei talu alati soojus-, niiskus- või lumekoormusest tingitud tarindite liikumisi.

16 Autorid: Juha Vinha, Ralf Lindberg, Jussi Mattila, Jukka Lahdensivu, Jari Hietala, Jommi Suonketo, Minna Korpi, Hanna Aho, Kati Salminen, Kimmo Lähdesmäki, Elina Manelius, Vesa Kuhno, Kari Saastamoinen & Olli Teriö. Tõlge Liina Henning, Märt Falk & Mihkel Kiviste. Allikas: Aho Hanna, Korpi Minna (toim.) Ilmanpitävien rakenteiden ja liitosten toteutus asuinrakennuksissa. Tampereen teknillinen yliopisto Tutkimusraportti 141.