LINNADE JA VALDADE PÄEV Tallinn

Esitys aiheesta: "LINNADE JA VALDADE PÄEV Tallinn"— Esityksen transkriptio:

1 LINNADE JA VALDADE PÄEV Tallinn 15. 02
LINNADE JA VALDADE PÄEV Tallinn KOHALIKE OMAVALITSUSTE JA REGIOONIDE TERRITORIAALNE KOOSTÖÖ Krista Kampus Euroopa territoriaalse koostöö büroo juhataja 1

2 TERRITORIAALSE KOOSTÖÖ EESMÄRK
EL piirkondade omavahelise sidususe ja tasakaalustatud sotsiaalmajandusliku arengu toetamine EL sisepiiridel ning EL piirnevatel aladel. 2

3 INTERREG III: HETKESEIS
Tänaseks on INTERREG III programmide raames saanud heakskiidu 207 Eesti partnerite osalusega projekti, Eesti partnereid projektides kokku 432 ERDF toetuste kogumaht Eesti partneritele MEEK ( Eestile planeeritud 153.3 MEEK so. peaaegu 2x rohkem) Siseministeeriumi toetuslepinguid sõlmitud 19.6 miljoni krooni ulatuses 3

4 EL TERRITORIAALNE KOOSTÖÖ 2007-2013
Olulisus kasvab: üks kolmest EL territoriaalne eesmärgist (obj.3 - European Territorial Cooperation) 3 koostöösuunda: PIIRIÜLENE KOOSTÖÖ: cross-border cooperation (tänane INTERREG IIIA) RIIKIDEVAHELINE KOOSTÖÖ: transnational cooperation (tänane BSR INTERREG IIIB) REGIOONIDEVAHELINE KOOSTÖÖ: interregional cooperation (tänane INTERREG IIIC) 4

5 2007-2013 TERRITORIAALSE KOOSTÖÖ PROGRAMMID EESTIS
3 Piiriülese koostöö programmi Eesti - Läti Eesti - Soome -Rootsi – Läti Eesti - Läti - Vene 1 Läänemerepiirkonna koostööprogramm 4 Regioonidevahelise koostöö programmi (INTERREG IVC, URBACT, INTERACT, ESPON) 5

6 ETK VAHENDID EESTILE 6

7 EESTI - LÄTI PROGRAMM Sihtpiirkonnad Eestis: Lõuna-Eesti, Lääne-Eesti
Lätis: Kurzeme, Pieriga, Riga, Vidzeme Projektid: investeeringud ja “soft” tegevused Finantseerimine: 85% ERDF; 15% omaosalus Taotlejad: avalik sektor, MTÜd, ülikoolid,erasektor Programmi maht: M€ / 596,7 MEEK 7

8 KOOSTÖÖPRIORITEEDID PIIRIREGIOONIDE SUUREM OMAVAHELINE SIDUSUS
1.1 Juurdepääsude parandamine Transport ja logistika: jalgrattateed, juurdepääsuteed, piiriäärsete (kergliiklus)teede parendamine, logistikakeskuste ja ühistranspordivõrgustike arendamine, väikesadamate võrgustiku arendamine jms. IT ja telekommmunikatsioon: IT lahendused maapiirkondades, kaugtöö, e-õppe, e-teenuste, ja toodete arendamine, piiriülese audiovisuaalse infovahetuse edendamine programmipiirkonna weebipõhiste ”infoväravate” loomine ja arendamine jms. 8

9 KOOSTÖÖPRIORITEEDID 1.2 Avalike teenuste ja ressursside ühine korraldamine ja arendamine Piiriülesed avalikud teenused: sotsiaalne infrastruktuur päästeteenistuse-,kiirabi-,tervishoiu-, sotsiaalhoolekande-, haridusalane jms koostöö, piiriülene kohalik transport. Keskkonnakaitse: ühine kaitsealade haldamine ja seire korraldamine, KOV koostöö keskonnakaitse küsimustes, jäätmekäitlus, veemajandus, loodus- ja kultuurmaastike kaitse ja haldamine, ettevõtluse arendamine kaitsealadel,taastuvenergia lahenduste kasutamine, energiasääst. 9

10 KOOSTÖÖPRIORITEEDID 2. PIIRIREGIOONIDE KONKURENTSIVÕIME TÕSTMINE
2.1. Ettevõtl(-ikk)use loomine ja arendamine Ettevõtluse tugistruktuuride arendamine, käsitöötraditsioonidel põhineva ettevõtluse toetamine, tööstusparkide, ettevõtlusklastrite ja kompetentsikeskuste planeerimine ja arendamine 2.2. Piirkonna atraktiivsuse tõstmine Turismiinfrastruktuuri parendamine, tootearendus, ajalooliste- ja miljööväärtuslike alade/objektide turismipotentsiaali suurendamine, piirkonna ühine turundus. 2.3. Tööjõu- ja inimeressursside arendamine Elukestva õppe toetamine, koolitus- ja ümberõppekeskuste arendamine, ühine kutseharidusesüsteemi arendamine (infrastruktuur,koolitus,materiaalne baas), kutse/ümberõppe asutuste ja ettevõtete vahelise püsiva koostöö arendamine, sh Tööga mittehõivatud isikute tagasitoomine tööturule. 10

11 KOOSTÖÖPRIORITEEDID 3. AKTIIVSED JA JÄTKUSUUTLIKUD KOGUKONNAD
3.1. Elukeskkonna parendamine KOV, kohalike elanike ja MTÜde koostöö elukeskkonna ja teenuste kättesaadavuse parendamiseks, multifunktsionaalsete külakeskuste arendamine, kohaliku identiteedi tugevdamine jms. Linnade ja asulate koostöö ajalooliste- ja miljööväärtuslike alade/objektidesäilitamisel ja tutvustamisel. 3.2. Piiriüleste kontaktide/suhete edendamine KOV, MTÜde jms võrgustike toetamine CBC kontaktide edendamiseks, külakogukondade koostöö. People-to-people tegevused (ühisüritused, festivalid jms), noorsootöö, noorsoovahetus (haridus, sotsiaal, kultuur) jms. 11

12 PROGRAMMI JUHTIMINE Korraldusasutus:
Eesti Siseministeerium (Regionaalarengu osakond) Makseasutus: SiM (Rahandusosakond) Auditeeriv asutus: SiM (Sisekontrolli osakond) Ühine Tehniline Sekretariaat: EAS juures INFO: Kadri Jushkin, Siseministeerium 12

13 KESK-LÄÄNEMERE PROGRAMM
ABIKÕLBLIKUD PIIRKONNAD Rootsi: Uppsala,Stockholm, Gotland, Södermanland, Östergötland,Gävleborg Läti: Kurzeme, Riga, Pieriga Soome: Varsinais-Suomi, Kymenlaakso, Uusimaa, Itä-Uusimaa, Ahvenamaa Eesti: Kirde-Eesti,Kesk-Eesti, P-Eesti, Lääne-Eesti Lähipiirkonnad: Lõuna-Eesti, Kanta Häme,Päijät-Häme, Etelä Karjala, Västmanland,Örebro, Vidzeme,Zemgale. Programmi maht: 102 M€ / 1,6 mlrd EEK; ERDF kaasfinantseerimine: 75% - 85% 13

14 PROGRAMMI STRUKTUUR 3 ALAPROGRAMMI
Kesk-Läänemere temaatiline alaprogramm koostöö kogu programmipiirkonnas, partnerid vähemalt kahest liikmesriigist. Lõuna-Soome ja Eesti alaprogramm: kahepoolne koostöö. 3. Saarestiku ja saarte alaprogramm saarte arendamine kogu programmipiirkonnas. 14

15 ERDF JAOTUS ALAPROGRAMMIDE VAHEL
(miljon €) TEMAATILINE EESTI SOOME SAARED 27,8 7,6 15,5 4,7 ROOTSI 45 - 5 - 7 23,3 2,19 14,22 (12,03) 5,47 (7,65) LÄTI 6 KOKKU € 102,1 1,6 mlrd krooni € 52,79 – 54,79 ca 855 milj.krooni € 27,53 – 29,72 ca 465 € 15,17 19.35 ca 302 15

16 PRIORITEEDID TURVALINE JA TERVISLIK KESKKOND
MAJANDUSLIKULT KONKURENTSIVÕIMELINE JA INNOVAATILINE PIIRKOND HEAD ELUTINGIMUSED 16

17 TURVALINE JA TERVISLIK KESKKOND
PRIORITEEDID JA TEGEVUSSUUNAD TEMAATILINE L-SOOME JA EESTI SAARED PRIORITEET A TURVALINE JA TERVISLIK KESKKOND Keskkonnateadlikkuse tõstmine Keskkonna alase oskusteabe arendamine ja vahetamine Keskkonnamõjude seadusandluse ja strateegiate määratlemine Keskkonnateadlikkuse tõstmise alased tegevused/kampaaniad Looduskeskkonna säilitamine ja parandamine Õlireostuse vältimine ja tõrje Mereohutuse parandamine Jäätmemajanduse mõju vähendamine keskkonnale Keskkonnateadlikkus keskkonnavaldkonna MTÜde piireületavad tegevused (Agenda 21) Ökoloogilise tootmise edendamine Jätkusuutliku ruumilise planeerimise ja juhtimise toetamine Jäätme- ja veemajanduse korraldamine Keskkonna koormatuse ja suurenenud liiklusest tulenevate riskide ning õlireostuse vähendamine Linnaliste piirkondade keskkonnaprobleemide küsimused Taastuvenergia liikide kasutamine ja rakendamine Ruumilised ja keskkonna planeeringud Vastutus füüsilise keskkonna eest Koostöö ruumilise ja strateegilise planeerimise alal Ühised tegevused linnakeskkonna parendamiseks Koostöö kultuuripärandi kaitsel ja säilitamisel Koostöö miljööväärtuslike piirkondade ja ajalooliste objektide säilitamisel Jätkusuutlik infrastruktuur Veevarustuse ja reovee lahenduste loomine Saartele kohandatud energialahendused Jäätmemajandus Kultuurikeskkonna edendamine 17

18 MAJANDUSLIKULT KONKURENTSIVÕIMELINE JA INNOVAATILINE PIIRKOND
PRIORITEET B MAJANDUSLIKULT KONKURENTSIVÕIMELINE JA INNOVAATILINE PIIRKOND TEMAATILINE L-SOOME JA EESTI SAARED Innovatsioon ja konkurentsivõime Ühine regiooni turundus Koostöö uute tegijate kaasamisel teadmistepõhisesse majandusse Uurimisasutuste, tehnoloogiakeskuste ja teadusparkide koostöö Klastrite arendamine ja võrgustumine Turismi arendamine Konkurentsivõimeline keskkond Ühised tegevused innovaatilise keskkonna ja ettevõtetele soodsate tingimuste rajamisel Õppeprogrammide ühine arendamine ja turundus Piireületav oskusteabe vahetus ja klastrite koostöö Teadmistepõhine majandus Funktsionaalsete klastrite arendus Juurdepääs informatsioonile ja andmebaasidele Saarte atraktiivsuse suurendamine läbi teadmistepõhiste asutuste turunduskampaaniate ja „inimjahi” Ülikoolide ja haridusasutuste kaasamine kohalikku majandusse Sisesed ja välised juurdepääsud Logistika ja väikesemahulised investeeringud pikamaareiside ja vedude negatiivse mõju vähendamiseks Koostöö transpordi/reisijate ohutusel ja mereriski juhtimisel Peamiste infrastruktuurikoridoride hindamine ja prioritiseerimine Ühine IKT teenuste kasutamise edendamine ning piireületavate IKT võrgustike arendamine Ühenduste parandamine Koostöö juurdepääsude arendamiseks Ühiste turistimarsruutide ja toodete loomine ja turustamine Sadamate vaheline koostöö Ühised tegevused e-lahenduste ja e-teenuste arendamisel ja täiustamisel Juurdepääsetavus ja informatsioon saarestike kohta Tasuvusuuringud uute ühenduste loomiseks Parema juurdepääsuga seotud investeeringute toetamine Kogukonnapõhiste infokeskuste parema kättesaadavuse toetamine Wifi ühenduste toetamine väikestel saartel ja äärealadel 18

19 MAJANDUSLIKULT KONKURENTSIVÕIMELINE JA INNOVATIIVNE PIIRKOND
PRIORITEET B MAJANDUSLIKULT KONKURENTSIVÕIMELINE JA INNOVATIIVNE PIIRKOND TEMAATILINE LÕUNA-SOOME JA EESTI SAARED Tööturupotentsiaali optimeerimine Koostöö innovaatiliste meetodite leidmiseks ja kasutamiseks uute töökohtade loomisel Uuenduslikud lahendused haavatavate gruppide tööjõuturule kaasamisel Toimetulek tööturu probleemidega Ühised tegevused kutseõppe kvaliteedi tõstmisel Töökohal õppimise võimaluste arendamine Tegevused võrdsete võimaluste tagamiseks tööturul Jätkusuutlik turism Ühised sihtkoha arendamise- ja turundustegevused Turismiressursi efektiivsem kasutamine Kvaliteeditõstmise süsteemi juurutamine ja kasutamine Turismiinfrastruktuuri arendamine/investeerimine Toetav ja innovaatiline keskkond Ühised uurimis- ja arendamisalased tegevused Koostöö uurimisasutuste, era ja avalike organisatsioonide vahel Saarespetsiifiline majandustegevus Ühised turundus-ja müügimaterjalid ning süsteem Piireületavad võrgustikud tootjate/käsitööliste/teenuste ja ettevõtjate vahel Kultuuritoodete/tegevuste kasutamine turismivaldkonnas 19

20 HEAD ELUTINGIMUSED Elutingimuste parandamine ja sotsiaalne kaasamine
PRIORITEET C HEAD ELUTINGIMUSED Elutingimuste parandamine ja sotsiaalne kaasamine Koostöö linnaspetsiifilistes valdkondades (vähemuste integratsioon, kuritegevus, valglinnastumine jms) Innovaatilised meetodid tervishoiusektoris Uuenduslikud osalemise lahendused Erinevate ühiskonnagruppide sotsiaalne kindlustatus ja heaolu Koostöö tervishoiu ja sotsiaalteenuste arendamisel Ühised tegevused võrdsete võimaluste edendamisel (vanurid, narkosõltlased, puuetega inimesed jm ühiskonnast kõrvalejäänud) Koostöö aktiivse osaluse tõstmiseks ühiskonnas Sotsiaalsed ja demograafilised probleemid Piireülene hariduse, kultuuri, huvialade, spordi alane koostöö Kogemuste vahetus ja võrgustike rajamine vabaajategevuste mitmekesistamisel Eri vanusegruppide potentsiaali ja teadmiste kasutamine Koostöö kultuurivahetuse ja piirkonna ühtekuuluvuse tugevdamisel Pärandi ja kultuuri säilitamine ja kaitse Koostöö traditsioonilise kultuuri ja käsitöö säilitamiseks ja edendamiseks Kultuurialased ühisüritused ja - tegevused Uued meetodid osapoolte koostöös (saarlased, mandri elanikud, avalik sektor, MTÜd) Kogemuste vahetamise edendamine kohalikes omavalitsustes, nt sotsiaalteenuste alal 20

21 PROGRAMMI JUHTIMINE Korraldusasutus: Varinais-Soome liit
Makseasutus: Varinais-Soome liit Auditeeriv asutus: Varinais-Soome liit Ühine Tehniline Sekretariaat: peakontor Turus harukontorid Tallinnas, Mariehamnis, Stockholmis infopunkt Riias INFO: Kaja Hinno, Siseministeerium 21

22 EESTI-LÄTI-VENE PROGRAMM
KOOSTÖÖPIIRKOND Eesti: Kesk-Eesti, Lõuna-Eesti, I-Viru,L-Viru. Lähipiirkond: Põhja-Eesti Läti: Latgale, Vidzeme, Pieriga Lähipiirkond: Riia Venemaa: Leningradi, Pihkva oblast, St.Peterburg Rahaline maht: 47,7M€ /746,3 MEEK (sellest Eesti 9,4 M€ /147MEEK) Kaasfinantseerimine: max 90% Investeeringud lubatud, Erasektor abikõlblik (lahtine) 22

23 KOOSTÖÖVALDKONNAD 1. SOTSIAALMAJANDUSLIK ARENG
1.1 Ettevõtluse soodustamine Ettevõtlusinfrastruktuuri parendamine ning ettevõtluse soodustamine; Ruumiline planeerimine ja arengukavad; Innovatsioon, teadus- ja arendustegevus, tehnoloogia arendamine; Tööturupotentsiaali arendamine; Ettevõtjate vaheliste kontaktide ja võrgustike arendamine; 1.2 Transport, logistika, kommunikatsioon Transpordi infrastruktuuri parendamine ja selle efektiivsuse tõstmine, transpordi koridoride arendamine; Avalike teenuste parandamine piiriinfrastruktuuri investeeringute kaudu; Uute IT-lahenduste, e-teenuste, Wi-FI arendamine 1.3 Turismi arendamine Ühise turismiinfrastruktuuri ja-toodete arendamine; Turismistrateegiate ettevalmistamine; Ühised piirkonda atraktiivsust tõstvate ürituste korraldamine ja läbiviimine 23

24 KOOSTÖÖVALDKONNAD 2. ÜHISED VÄLJAKUTSED
Ühised keskkonna- ja looduskaitsealased tegevused Ajaloo ja kultuuripärandi säilitamine, ehitustraditsioonide taastamine Energiakasutuse ja energiasäästu parandamine Sotsiaalhoolekande ja tervishoiuteenuste arendamine, nakkushaiguste ennetamine 24

25 KOOSTÖÖVALDKONNAD INIMESTEVAHELISED KONTAKTID
kodanikuühiskonna ja kohalike kogukondade arendamine; väikeprojektid hariduse, kultuuri ja sotsiaaltöö valdkonnas (sh õpilaste ja õpetajate vahetus, kultuuri – jms ühisüritused); kohalike ja regionaalsete institutsioonide vaheliste kontaktide ja koostöövõrgustike loomine. 25

26 PROGRAMMI JUHTIMINE Makse- ja korraldusasutus:
Läti Kohaliku Omavalitsuse ja Regionaalarengu Ministeerium Ühine Tehniline Sekretariaat Põhikontor: Riias Harukontorid Eestis ja Venemaal. INFO: Margarita Jefimova, Siseministeerium 26

27 LÄÄNEMEREPIIRKONNA TRANSNATSIONAALNE KOOSTÖÖ
Programmipiirkond: kõik BSR riigid+ Venemaa ja Valgevene Eesti: kogu territoorium ERDF kaasfinantseerimine: 85% uued 75% vanad Taotlejad: avalik sektor ja sellega võrdsustatud Programmi maht: 215 M€ ERDF + 22,6 M€ ENPI (3,72 mlrd EEK) 27

28 ENPI EELARVE BSR PROGRAMMIS
KOKKU: 22.6 MEUR P1 innovatsioon P2 juurdepääsud P3 keskkond P4 linnade ja regioonide areng P5 (TA) 5 M€ 4 M€ 7.3 M€ 2.3 M€ 28

29 EESMÄRK JA PRIORITEEDID
BSR jätkusuutliku, konkurentsivõimelise ja territoriaalselt integreeritud arengu tugevdamine piiriüleste potentsiaalide ühendamise kaudu 1. BSR`i INNOVATSIOONI EDENDAMINE 2. BSR SISEMISTA JA VÄLISTE JUURDEPÄÄSUDE PARANDAMINE 3. BRS KUI ÜHISE RESSURSI HALDAMINE 4. ATRAKTIIVSETE NING KONKURENTSIVÕIMELISTE LINNADE JA REGIOONIDE ARENDAMINE mitigation of barriers seeding and diffusion risk mitigation &resource management networking & pan-Baltic products MÕJUD: Suurenenud funktsionaalne integratsioon ja sisemine sidusus Suurenenud piirkonna atraktiivsus välisinvesteeringuteks Kõrgem regionaalne produktiivsus Kvaliteetsem looduskeskkond BSR kui globaalse “tegija” tunnustamine 29

30 PRIORITEEDID 1. Innovatsiooni edendamine
1.1 Innovatsiooniallikate toetamine 1.2 Tehnoloogia ja teadmiste siire BSR regioonis 1.3 Sotsiaalse suutlikkuse tõstmine uute teadmiste loomiseks ja nende absorbeerimiseks 2. Sisemised ja välised juurdepääsud 2.1 Transpordi ja IKT meetmete edendamine juurdepääsude ja jätkusuutliku majanduse arendamiseks 2.2. Olemasolevate arengutsoonide edasine integreerimine ning uute loomine eesmärgiga paremini ära kasutada ääremaade sotsiaalmajanduslikku potentsiaali) 30

31 PRIORITEEDID 3. BS kui ühise ressursi haldamine
3.1 Veemajandus (eelkõige seoses majanduse intensiivistumise ja kliimamuutustega) 3.2 Mereressursside säästlik kasutamine ning majandustegevuste juhtimine (ava)merealadel 3.3 Mereohutuse parandamine 3.4 Rannikualade ja rannaäärsete alade integreeritud arendamine 31

32 PRIORITEEDID 4. Atraktiivsete ning konkurentsivõimeliste
linnade ja regioonide arendamine 4.1 Pealinnaregioonide, linnade ning maapiirkondade kui majandusarengu “mootorite” tugevdamine 4.2 BSR integreeritud arendamine ning sotsiaalmajandusliku ja territoriaalse sidususe strateegiline toetamine 4.3 Sotsiaalsete tingimuste ja mõjude tugevdamine linna- ja regionaalarengus 32

33 UUENDUSED VÕRRELDES PRAEGUSEGA
Suurem rõhk strateegilistel projektidel, programmi “eelinvesteeringute” iseloomul ning keskkonnaprioriteedil (projektid, mis kas otseselt valmistavad ette suuremaid investeeringuid prioriteetides 1-3 või sisaldavad investeeringuid) Rahvuslike alakomiteede moodustamine: info jagamine, projektide ettevalmistamise toetamine, taotluste eelhindamine ENPI teemade sissetoomine ning võimalus ühisprojektideks Venemaa ja Valgevenega Horisontaalsed teemad: innovaatilised lähenemised ja lahendused, säästev areng, territoriaalne sidusus, võrdsed võimalused, avalikkuse kaasamine territoriaalse arengu tegevustesse 33

34 STRATEEGILISED PROJEKTID
NÕUDED Erinevus nn “tavalistest alt-üles” projektidest: geograafiline hõlmatus ja partnerlus Keskendub probleemidele ja pakub lahendusi küsimustele, mis olulised kogu BS regiooni stabiilseks arenguks Hõlmab või omab mõju kogu piirkonnale Projektil on tugev poliitiline toetus keskvalitsuse tasandil, mis võtab vastutuse transnatsionaalse koostöö raames ettevalmistatud investeeringute (-plaanide) elluviimiseks ning poliitika soovituste heakskiitmiseks Sisaldab infrastruktuuri investeeringute faasi väljatöötatud strateegia/tegevuskava kontrollimiseks 34

35 PROGRAMMI JUHTIMINE Makse – ja korraldusasutus Tehniline sekretariaat:
Schleswig-Holsteini Investeerimispank Tehniline sekretariaat: Põhikontor Rostock Regionaalne kontor: Riia (ENPI , koostööprojektid Venemaa ja Valgevenega) INFO: Krista Kampus, Siseministeerium Toivo Riimaa, Eesti Linnade Liit 35

36 INTERREG IVC REGIOONIDEVAHELINE KOOSTÖÖ
EESMÄRK Suurendada rahvusvahelise koostöö kaudu regionaalpoliitikate efektiivsust, moderniseerida majandust ja tõsta konkurentsivõimet innovatsiooni, teadmistepõhise majanduse, keskkonna ja riskide ennetamise valdkondades. PRIORITEEDID: INNOVATSIOON JA TEADMISTEPÕHINE MAJANDUS KESKKOND JA RISKIDE ENNETAMINE PROGRAMMI MAHT: 321 M€ ERDF kaasfinantseerimine: 75%-85% 36

37 2 VÕRGUSTIKU TÜÜPI 1. REGIONAALSED ALGATUSED (Regional Initatives)
erinevate Euroopa riikide partnerite vahelised koostööprojektid, mille algatajateks on regionaalsed või kohalikud institutsioonid ning mis on suunatud eeltoodud kahe prioriteedi alaste parimate praktikate ja kogemuste vahetamisele. 2. KIIRE TEE VALIK (Fast Track Option, FTO) Euroopa regioone ühendavate võrgustike koostöö programmi lisas 3 toodud valdkondades eesmärgiga kanda neis valdkondades enamarenenud regioonide kogemusi ja praktikaid võrgustiku kaudu üle vähemarenenud regioonidele. FTO on osa Euroopa Komisjoni „Piirkonnad Majandusmuutustes” algatusest, mille eesmärgiks on tagada, et võrgustike kaudu omandatud parimaid praktikaid toetatakse jätkuprojektidena konvergentsi ja konkurentsivõime rakenduskavadest. 37

38 PRIORITEEDID INNOVATSIOON JA TEADMISTEPÕHINE MAJANDUS
(55% eelarvest) Teemad: edukate regionaalpoliitikate ja meetmete vahetamine; teaduse ja innovatsiooni alase infrastruktuuri siire (teaduspargid, innovatsioonikeskused, inkubaatorid, klastrid); koostöö uute keskkonnasõbralike tehnoloogiate efektiivsemaks kasutamiseks; maapiirkondade majandusliku mitmekülgsuse edendamine; naisteettevõtluse arendamine; koostöö regioonide majandusliku profiili tugevdamiseks; regioonidevaheliste IKT ühenduste loomine; innovatsioonivõime suurendamine; jpm. Toetatavad tegevused: õppereisid, koolitused, seminarid ja konverentsid, vahetusprogrammid, uuringud ja analüüsid, pilootprojektid jne. Sihtrühm: omavalitsused, arenguagentuurid, ülikoolid ning teadus- ja arendusasutused, teadus- ja tehnoloogiapargid, innovatsioonikeskused, muud ettevõtlust või regionaalset innovatsiooni ja arengut toetavad institutsioonid ja organisatsioonid. 38

39 PRIORITEEDID 2. KESKKOND JA RISKIDE ENNETAMINE (39% eelarvest)
Teemad: keskkonnariskide juhtimise strateegiad; vee- ja jäätmemajanduse alane koostöö, bioloogilise mitmekesisuse ja looduspärandi kaitse ja säilitamine, energiakasutuse vähendamisele ja sellest teavitamisele suunatud koostöö; energia ja säästev transport, kultuuripärandi ja maastiku kaitse alaste strateegiate ja meetmete arendamine ja vahetus jne. Toetatavad tegevused: õppereisid, koolitused, seminarid ja konverentsid, vahetusprogrammid jne. Sihtrühm: omavalitsused, keskkonnainstitutsioonid, päästeorganisatsioonid jm riskijuhtimise üksused, ühistranspordi asutused, kultuuri ja maastike kaitsega tegelevad asutused, turismiasutused, ülikoolid ning teadus- ja arenduskeskused, muud keskkonna ja riskiennetuse valdkondade organisatsioonid. 39

40 FTO RAKENDAMINE EK määratleb regioonide gruppi FTO võrgustikes osalemiseks, esitab ettepaneku vastavatele regioonidele. Nõupidamine EK ja regioonide vahel. Juhtpartnerile esitatakse ettepanek projektitaotluse esitamiseks programmi MC`le. 2007 kuulutada INTERREG IVC ja URBACT II raames välja 11 esimest võrgustikku Rahastamisotsused vastavate programmide seirekomitees. FTO puhul oluline, et oleks kaasatud eesmärk 1 ja 2 OP`ide korraldusasutused ning asjakohased riiklikud institutsioonid. 40

41 PROGRAMMI JUHTIMINE KORRALDUSASUTUS
Nord-Pas de Calais Regiooninõukogu, Lille, Prantsusmaa TEHNILINE SEKRETARIAAT Põhikontor: Lille, Prantsusmaa 3 TS INFOPUNKTI: Katowice, Poola Rostock, Saksamaa Valencia, Hispaania INFO: Krista Kampus, Siseministeerium 41

42 TÄNAN KUULAMAST! Krista Kampus Euroopa territoriaalse koostöö büroo juhataja 42