EESTI MINEMA JA TULEMA NING SOOME MENNÄ, LÄHTEÄ JA TULLA VERBIDE VÕRDLUS Kristi Pällin Tallinna Ülikool

Mennä või lähteä? mennä ja lähteä – kaks struktuuriliselt terviklikku paralleelset paradigmat minema : lähen –kaks pöördsõna kokku sulanud, moodustades segaparadigma

Verbi minema ajalooline areng Kristel Kikase magistritöö Heinrich Stahli Vocabula ◦ minema v lehma : lehen, lexin, lehnut ◦ minema v minna : minnen, minnut

Olulisemad allikad Eesti keele grammatika Iso suomen kielioppi Eesti keele sagedussõnastik Suomen kielen perussanakirja Ilona Trageli väitekiri Pajusalu ja Tragel: Tuumsõnade semantikat ja pragmaatikat

Liikumisverbina minema - mennä Eesmärgipäraselt (eemale) liikuma, kuhugi v. midagi tegema suunduma; Lähme siit veidi kaugemale. Mennään tästä vähän kauemmas. Kaduma, (ära) kuluma, otsa saama; Kohver on läinud, keegi on selle ära varastanud. Laukku on mennyt, joku on vienyt sen.

Liikumisverbina minema – mennä Sujuma, edenema, arenema; Kuidas sul koolis läks? Miten sinulla koulussa meni? Mahtuma, mõõtmetelt sobima; Sinu mantel mulle selga ei lähe. Takkisi ei mene minulle.

Liikumisverbina minema – lähteä Lahkuma, mujale siirduma (ära); Külalised asutavad juba minema. Vieraat rupeavat jo lähtemään. Protsessi või tegevust alustama, hakkama, algama, puhkema; Mootor ei läinud käima. Moottori ei lähtenyt käyntiin.

Muutusverbina minema – tulla Oma seisundit, olekut või asendit muutma; senisest erinevaks muutuma; Kas ta on hulluks läinud? Onko hän tullut hulluksi? Riided läksid märjaks. Vaatteet tulivat märäksi.

Tulemused Veel Stahli grammatikas oli kaks paradigmat Eesti keele verb minema vastab soome keeles: ◦ mennä – vajab objekti ◦ lähteä – tegevuse algus ◦ tulla – muutuse väljendamine

Mida edasi ? Verbi minema tähendusväljade uurimine mennä ja lähteä ühisosa, erinevused ja osaline kattumine Kontrastiivne võrdlus

Kasutatud kirjandus Tragel, Ilona Eesti keele tuumverbid. Dissertationes Linquisticae Universitatis Tartuensis 3. Tartu Ülikooli Kirjastus. Pajusalu, Renate, Ilona Tragel, Ann Veismann, Maigi Vija Tuumsõnade semantikat ja pragmaatikat. Taru Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli toimetised 5. Tartu. Kikas, Kristiel 2002: Mida sisaldab Heinrich Stahlin Vocabula? (Magistritöö.) Tartu Ülikooli toimetised, Tartu. Hakulinen, Auli (peatoimetaja), Maria Vilkuna, Riitta Korhonen, Vesa Koivisto, Tarja Riitta Heinonen, Irja Alho Iso suomen kielioppi. Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia 950. Helsinki. Eesti kirjakeele seletussõnaraamat, III köide, L-N 3. Vihik, mehesõna- müstika. Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Keele Instituut 1994 Erelt, Mati, Kasik, Reet, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare Eesti keele grammatika II. Süntaks, lisa: kiri. Tallinn.