RMK Sagadi metsakeskuse arendusjuht

Esitys aiheesta: "RMK Sagadi metsakeskuse arendusjuht"— Esityksen transkriptio:

1 RMK Sagadi metsakeskuse arendusjuht
Olen osa loodusest Asta Tuusti RMK Sagadi metsakeskuse arendusjuht RMK Sagadi looduskool Üks tekstiväli

2 Kuidas kujundada mõistmist, et inimene on osa loodusest?
Sissejuhatus Kuidas kujundada mõistmist, et inimene on osa loodusest? Kuidas suunata austusele ja hoolele keskkonna suhtes? Kuidas luua emotsionaalne side loodusega? Kaks tekstivälja Kassikakk Händkakk

3 Loodus – materiaalne maailm; kogu universum; inimtegevuse poolt
Looduse mõiste Loodus – materiaalne maailm; kogu universum; inimtegevuse poolt mõjutamata keskkond; tehiskeskkonna alus ja tooraine; loodusteaduste uurimisobjekt. Või hoopis inimesele võõras jõud, mis tuleb alistada? Hundipiim Üks tekstiväli

4 Loodus Kaks tekstivälja Porosamblik

5 Loodus Kaks tekstivälja Selsi soo

6 Loodus Harivesiliku vastne

7 Loodus Jäälind Siniraag Harivesiliku vastne

8 Loodus Nulu käbid Harivesiliku vastne

9 Loodus Harivesiliku vastne Karusammal Mustika õied

10 Loodus? Sagadi mõis

11 Loodus? Inimene ja loodus Sipelgas ja loodus? Kuklase pesa

12 Looduste klassifikatsioon
. Semiootikadoktor Valdur Mikita Looduste klassifikatsioon - Eesti loodusmõtte evolutsioon Kurrel Kaks tekstivälja

13 Tornaado Gudrun jälgedes
Looduste klassifikatsioon rännu-loodus nunnu-loodus kapital-loodus öko-loodus memme-loodus agro-loodus kunst-loodus bio-loodus para-loodus pere-loodus Üks tekstiväli Tornaado Gudrun jälgedes

14 loodus “rõõmsad korilased” etno-loodus tsüklon-loodus raamatu-loodus
Looduste klassifikatsioon loodus “rõõmsad korilased” etno-loodus tsüklon-loodus raamatu-loodus trendi-loodus kõiksus-loodus paleo-loodus meta-loodus turisti-loodus tervis-loodus Peajalgsed limused siluri (400 milj. a. t.) meres Üks tekstiväli

15 Kelle sahvris on varjul looduse tõeline prototüüp?
Õkoloogia Loodusteaduslikud teadmised biosfääri ökoloogilistest PROTSESSIDEST: fotosüntees aineringe mulla teke Bioloogilise mitmekesisuse ehk elurikkuse väärtustamine Kelle sahvris on varjul looduse tõeline prototüüp? Kaks tekstivälja

16 Bioloogiline mitmekesisus
Mõiste Bioloogiline mitmekesisus tähendab kogu Maal leiduva elu - taimede, loomade, seente ja mikroorganismide ning nende elupaikade mitmekesisust. Limatünnik

17 Bioloogiline mitmekesisus
Bioloogilist mitmekesisust käsitletakse erinevatel tasanditel:  geneetiline mitmekesisus ehk erinevate pärilikkuse kandjate paljusus; “Nõialuud” männil

18 Bioloogiline mitmekesisus
liigiline mitmekesisus ehk teatud piirkonnas elutsevate liikide mitmekesisus ehk liigirikkus; Samblad ja samblikud haava tüvel

19 Bioloogiline mitmekesisus
 ökosüsteemide (elukoosluste ja elupaikade või kasvukohtade) mitmekesisus maastikuline mitmekesisus

20 Ilmus inimene! Ja muutis maailma. Elu algus 3,6-3,8 miljardit a.tagasi
Kui elu vanus Maal oleks 1 tund, siis Eelkambrium – 53 minutit Vanaaegkond – 4 minutit Keskaegkond – 2 minutit Uusaegkond – 1 minut, 15 sek Inimese, kui liigi vanus 0,002 sek

21 Homo sapiens – tark inimene
On tekkinud Saharast lõunapool umbes a. tagasi. a tagasi levisid Aasiasse, Indoneesiasse ja jõudsid a tagasi Austraaliasse. Teine väljaränne a tagasi Aasiasse ja sealt ka a tagasi Euroopasse ja a tagasi Ameerikasse. Vanimad kaljumaalingud Austraalias a. tagasi. Kromanjoonane u aastat tagasi

22 Mis toimub?

23

24

25 Puu pass

26 Keskkonnahariduse mudel
TEADMISED ja OSKUSED TEGEVUS valikud, otsused, lahendused VÄÄRTUS- HINNANGUD ja VASTUTUS KOGEMUSED ja EMOTSIOONID KÄITUMINE Üks tekstiväli Aho, L (1997) Ajatuksia luonto- ja ümpäristöopetuksen kehittämisestä. Opettajankouluttaja 2/

27 Keskkonnahariduse eesmärgid
mitmekesist keskkonda väärtustava, inimese ja looduse seoseid mõistva, vastutustundlikult käituva inimese kujundamine. Kaks tekstivälja

28 Keskkonnahariduse vältimatud osad
teadmised loodus-, sotsiaalsest ja kultuurikeskkonnast; oskused keskkonna uurimiseks ja analüüsimiseks; kodanikuoskused probleemide lahendamise mõjutamiseks; väärtushinnangute ja käitumisnormide kujundamine; keskkonnatundlikkuse arendamine. Kaks tekstivälja

29 Keskkonnahariduse põhimõtted
elamuslikkus kogemuslikkus tegevuslikkus probleemikesksus hinnangulisus optimistlikkus/positiivsus integratiivsus/terviklikkus pidevus tulevikku suunatus Õpetaja roll: õppimise juhtija, nõustaja, tegevuse väärtustaja, motiveerija, valikute pakkuja, oskuste vahendaja, eeskuju, hindaja. Veekonn Üks tekstiväli

30 ___________________________________________________
Looduse vahendamine Looduse interpreteerimise (looduse vahendamine) defineeris, oli Freeman Tilden (1957) “Looduse interpreteerimine on hariduslik tegevus, mille eesmärgiks on pigem avada tähendusi ja suhteid läbi originaalsete objektide, otseste kogemuste ja illustratiivsete vahendite kui lihtsalt edastada faktilist informatsiooni.” Looduse interpreteerimine tähendab looduse tutvustamist vormis, mis teadmiste jagamise kõrval kujundab arusaama, et inimene on osa loodusest, et loodus on majanduse ning kultuuri alus. Looduse interpreteerimisel on oluline roll praktilistel kogemustel ja elamustel loodusest. ___________________________________________________ Tilden, F. (1957). Interpreting our heritage. Chapel Hill, North Carolina: University of North Carolina Press. Üks tekstiväli

31 Looduse vahendamine Looduse interpreteerimine (vahendamine) on loodusteaduste või nendega seotud valdkondade oskuskeele tõlkimine erialase ettevalmistuseta inimesele mõistetavasse huvitavasse ja nauditavasse keelde. Looduse vahendamine põhineb: loodusteadustel kultuurilool sotsiaalteadustel kaunitel kunstidel. Kaks tekstivälja Händkakk

32 Kolm lähenemist looduse interpreteerimisele*
Looduse vahendamine Kolm lähenemist looduse interpreteerimisele* 1. Õpetamine (“teacher-tell” ) – “Kui nad teavad seda, mida meie teame, hakkavad nad hoolima” 2. Meelelahutus (“infotainment” )– “Kui me suudame nauditava meelelahutuse abil hoida kuulajate tähelepanu, muutuvad inimeste hoiakud” 3. Tähenduse loomine( “meaning-making” ) – “Inimesed hakkavad hoolima siis, kui me paneme nad mõtlema, looma oma seoseid ja tähendusi.” __________________________________________________________ * Ham, Sam H., (2005) What is “Quality” Interpretation. Expert Meeting Lüneburg BSR Eagle Project. Üks tekstiväli

33 Aitab hoida tähelepanu. tähenduslik On arusaadav ja oluline.
Looduse vahendamine Keskkonna interpreteerimise EROT-mudel (Enjoyable, Relevant, Organised, Thematic) köitev, huvitav Aitab hoida tähelepanu. tähenduslik On arusaadav ja oluline. organiseeritud Lihtsalt jälgitav, ei nõua kuulajaskonnalt suurt jõupingutust. temaatiline On olemas sõnum, mida tahetakse edastada. __________________________________________________________ Ham, Sam H. (2005) Looduse interpreteeria käsiraamat. Eesti Loodushariduse Selts. Üks tekstiväli

34 Keskkonna interpreteerimise EROT-mudel Naerata
Looduse vahendamine Keskkonna interpreteerimise EROT-mudel Naerata Kasuta aktiivseid tegusõnu Näita põhjus/tagajärg seoseid Ühenda teadus inimajalooga Kasuta piltlikke võrdlusi Liialda suurusega Liialda ajaskaalaga Kasuta analoogiat tuntud asjadega Kasuta väljamõeldud situatsioone Kasuta ümberkehastumist Kasuta isikustamist Kasuta visuaalset metafoori Üks tekstiväli

35 arendavad tundlikkust otseste meeleliste kogemuste kaudu;
Keskkonnamängud Mängud: aitavad luua vaimset ja emotsionaalset harmooniat ümbritseva loodusega; annavad elamuslikult ja kogemuslikult ülevaate looduslikest protsessidest; arendavad tundlikkust otseste meeleliste kogemuste kaudu; kujundavad hoiakuid ja väärtushinnanguid positiivsete emotsioonide kaudu. ___________________________________________ (Cornell, J. Sharing Nature with Children, 1979) Üks tekstiväli

36 http://www.sagadi.ee/ - Sagadi looduskool - Õppematerjalid
Viited Kalamees, K., Tamm, A. Vee-elustiku mapp.(2007) Tartu Ülikooli Loodusmuuseum. Kalamees, K., Kont, H. Aastaajad õpperajal. (2006) Tartu, Nordon trükikoda. Kiristaja, P., Timm, U. Neile, kes loodusest hoolivad. (2006) Eesti Terioloogia Selts, Eesti Loodusuurijate Selts. Kristian, R., Tuusti, A. Pisiloomi magevees ja selle piiril. (2007) Tartu, AS Triip. Molander, K. jt. Matemaatika õppimine looduses. (2006) Tartu, AS Triip. Tuusti, A., Lotman, K., Loide, M. (2002) Keskkonnamängude kogumik II. Tartu: Eesti Loodushariduse Selts. - Sagadi looduskool - Õppematerjalid - Tehtud tööd – Aiatuuliku askeldused I, II , Päkapikurada, Tuuliku tunnid jt. Üks tekstiväli

37 Kokkuvõte Tänan! “Loodusega sidet otsides saame tundma õppida iseennast, leida oma mälusügavustes seoseid, mis on väga olulised meie liigi säilimiseks. See on võti looduse sisemise väärtustamise juurde, mis avab uksed nii elurikkuse kaitseks kui säästvaks arenguks.” Ivar Puura Üks tekstiväli Fotod: Mati Kose, Urmas Kaja Illustratsioonid: Tiiu Tagamets

38 Kokkuvõte Üks tekstiväli