Koostas: Vaike Rootsmaa

Esitys aiheesta: "Koostas: Vaike Rootsmaa"— Esityksen transkriptio:

1 Koostas: Vaike Rootsmaa
Liustikud Koostas: Vaike Rootsmaa Jökulsárlón Vaike Rootsmaa foto Jökulsárlón´i liustikulaguunist Islandil Töödeldud

2 Väljavõte õppekavast Liustikud, nende teke, levik ja tähtsus
teab liustike tekketingimusi, nende jaotamist mägi- ja mandriliustikeks, liustike levikut. Liustike roll kliima ja pinnamoe kujunemises selgitab liustike tähtsust kliima kujunemises ja veeringes; selgitab liustike tegevust pinnamoe kujunemisel, toob näiteid liustikutekkelistest pinnavormidest.

3 Liustikest üldiselt Tänapäeval on liustikega kaetud ~10% maismaast
Antarktikas 12,5 milj km2, Gröönimaal 1,7 milj km2 Liustikes peitub 2/3 maakera mageveevarudest Minevikus toimunud mandrijäätumised on hõlmanud tunduvalt suuremaid alasid Jäätumiste vaheajal oli jää ulatus tänapäevasele lähedane Glatsioloogia on jääliustikke uuriv teadusharu Glatsiaalgeomorfoloogia uurib pinnavorme, mida jää on tekitanud

4 Liustike tekkepõhjused
Soojal perioodil ei tohi kogu lumi/jää ära sulada Temperatuur peab olema alla 0 oC Sademeid peab olema piisavalt

5 Liustike teke Kui lumi kuhjub, alumised kihid tihenevad ja kristalliseeruvad algul sõmerlumeks ehk firniks ning seejärel liustikujääks Jäätumisalad on kaetud igilumega ja neil esineb liustikke Liustik on suur liikuv jääkeha Lumepiirist kõrgemal asub liustiku toitumisala, allpool lumepiiri liustikud sulavad Lumepiiri kõrgus sõltub kliimavöötmest

6 Liustike tüübid Mandriliustikud Mäeliustikud Jääkilbid Jäämütsid
Oskulaarsed liustikud Šelfi-liustikud Mäeliustikud Kaari e orvandi-liustikud Alpi liustikud Ripp-liustikud Jalami-liustikud

7 Mandri- ja mäeliustikud
Mandriliustik Antarktises Aletch’i liustik Alpides Mandriliustikud võib jagada jääkilpideks ja jäämütsideks. Jääkilbid on Antarktises ja Gröönimaal. Jäämütsid on väiksema ulatusega. Mäeliustikud libisevad mägedest mööda orgusid alla – seepärast nimetatakse neid ka oruliustikeks

8 Mandriliustiku kuju ei sõltu pinnamoest
Gröönimaal on jääkilbi all üle 80% maast, jää on 2-3 km paks. Antarktikas on jääga kaetud 98% maast, mis kohati üle 4 km paks. Mandrijää kuhjub keskosas, ülemiste jääkihtide survel hakkavad alumised kihid keskosast väljapoole liikuma.

9 Vatnajökull on Islandi jäämüts
< Jalamiliustik Liustikukeel > Sandurtasandik Google Earth satelliidipilt Vatnajökulli liustikust Islandil

10 Nunatakid on jääliustikust väljaulatuvad mäetipud
Pildil Gröönimaa idaosa Oskulaarliustik sarnaneb Alpi liustikule, kuid toitub mandrijääst Pildil Vatnajökulli kaguosa Liustikust välja sulanud moreen Vaike Rootsmaa foto Vatnajökulli haruliustikust Islandil

11 Šelfiliustik ujub mandrilava kohal meres
Šelfiliustik kinnitub mäe- või mandriliustiku külge Toetub šelfile või ujub meres Vee liikumine tõusu ja mõõna tõttu liigutab ka šelfiliustikku See soodustab suurte jäälahmakate ehk jäämägede lahtimurdumist Ekströmi šelfiliustik Šelf e mandrilava on mandri veealune jätk

12 Jäämägi on liustiku küljest murdunud tükk
920 kg/m³ Merevesi 1025 kg/m³ Jää tihedus on veidi väiksem kui veel Seepärast hulbib suurem osa jäämäest vee sees ja ainult 1/10 on nähtaval Veealune osa võib veepealsest palju kaugemale ulatuda Jäämäe veealune osa sulab kiiremini kui veepealne osa Jäämäed võivad seepärast end kummuli keerata ja olla ohtlikud

13 Siin oli kunagi mäe- ehk oruliustik
tsirkusorg orvand ruhiorg fjord Lumi koguneb mäel olevatesse lohkudesse. Allapoole liikudes kulutab liustik U-kujulise ruhioru e troogi. Fjordid on ruhiorud, mis jääajajärgse mere taseme tõusuga veega täitusid. Vaike Rootsmaa foto vaatega Digermuleni mäelt Lofootidele

14 Fjordid on pikad, kitsad ja sügavad ruhiorud
Trollfjord Norra Lofootide rannikul Vaike Rootsmaa foto

15 Liikudes mõjutab liustik pinnamoodi
Toitumisalal, lumepiirist ülevalpool toimub tahkete sademete tihenemine ja ümberkristalliseerumine jääks Raskusjõu mõjul hakkab mäeliustik allapoole liikuma toitumisala pinnamoreen lumepiir jäälõhed äravooluala liustikukeel põhjamoreen liustikujärv liustikulaud otsamoreen Jää võtab mägedest kaasa erineva suurusega kivimitükke – moreeni, mis liustikulaual välja sulab Sulaveed kogunevad liustikujärve ja toidavad jõgesid

16 Liustiku pind on lõhesid täis
moreen Vaike Rootsmaa foto Vatnajökullist Islandil

17 Liustikust väljasulanud külgmoreen
Vaike Rootsmaa foto Vatnajökullil

18 Liustikul liikumine on ohtlik, selleks on vaja abivahendeid – kasse, kirkat, kiivrit, köit...
Vaike Rootsmaa foto Vatnajökullil

19 Kunagi oli jääd palju rohkem
Kvaternaari mandri-jäätumine algas umbes miljon aastat tagasi Jäätumisstaadiumid vaheldusid jäävaheaegadega Viimase jäätumisstaadiumi jää hakkas Eesti aladelt taanduma ~13 tuhat aastat tagasi Kunagist jää ulatust on võimalik rekonstrueerida setete ja pinnavormide alusel Vaata, kuidas Eesti alad jääst vabanesid! Viimase mandrijäätumise ajal oli mandrijääga kaetud enamus Põhja-Ameerika ja Euroopa põhjaosast. Sademete vähesuse tõttu olid Siberis jääkatted väiksema ulatusega.

20 Mandrijäätekkelised pinnavormid
Eristatakse jäätekkelisi ehk glatsiaalseid (1), jääsulamisveetekkelisi ehk fluvioglatsiaalseid (2) ja jääpaisjärvetekkelisi pinnavorme

21 Glatsiaalsed pinnavormid
Jääkriimud (näitavad liustiku liikumise suunda) Silekaljud (“oinapead”) Käharkaljud (silekaljude rühmad, skäärrannik) Kaljuvoored (väga suurte mõõtmetega silekaljud) Kulutusnõod ja -vagumused (nt Skandinaavia järvenõod, Võrtsjärve ja Peipsi nõgu) Kulutus- vormid Moreentasandikud (pinnakatteks moreen) Otsamoreenid (survelised ja puistelised) Moreenkünkad Kuhje- Voored (moreensed ja aluspõhjalise tuumikuga) Kulutus-kuhje-vormid

22 Näiteid glatsiaalsetest pinnavormidest
Hiljuti liustiku alt vabanenud künklik moreentasandik , küngastevahelistesse nõgudesse võivad kujuneda järved Saadjärve voorestik on liustikujää kuhje-kulutusvorm, voortevahelistesse nõgudesse on tekkinud järved ja sood Vaike Rootsmaa foto Islandi lõunaosa maastikust Vatnajökulli naabruses

23 Silekaljud ja kaljuvoored
Skäärranniku käharkaljud (silekaljude rühmad) on kujunenud liustiku kulutuse tulemusena Kaljuvoored meenutavad kujult voort, aga tekkelt väga suuri silekaljusid Vaike Rootsmaa fotod Helgingi skääridest ja Luppioberget ‘ilt Põhja-Rootsis

24 Glatsiofluviaalsed pinnavormid
Jääsulamisvee uuristus- ja äravoolu orud (ürgorud, mattunud orud) Kulutusvormid Oosid (kujunevad mandrijää lõhedes) Sandurid (kujunevad liustikuserva ees) Glatsiofluviaalsed mõhnad Glatsiofluviaalsed deltad Kuhjevormid

25 Jääsulamisvee kulutusvorm
Emajõe ürgorg on liustiku sulavete poolt aluspõhjakivimitesse kulutatud org Ürgoru edela-kirdesuunaline profiil Tartu laululava kohalt m SW NE Profiil joonestatud programmiga

26 Jääsulamisvee kuhjevormid
Rakvere vallimägi on tekkelt jäälõhes liustiku sulavete poolt tekitatud vallseljak e oos Vallimäe profiil W-E m W E Vaike Rootsmaa foto Rakvere vallimäest Profiil joonestatud programmiga

27 Sandurtasandik Kihilistest liivadest ja kruusadest koosnev kaldpindne lainjas tasandik, mis moodustub liustikujõe setetest liustikuserva ees Vaike Rootsmaa foto Islandi lõunaosa sandurtasandikust

28 Liustikud sulavad Viimastel aastakümnetel on täheldatud liustike ja merejääga kaetud ala kiiret vähenemist. Kas see võiks olla tingitud inimtegevusest või on tegemist loodusliku protsessiga? Mis kasu on liustikest?

29 Mis muutub, kui sulavad ka mäeliustikud?
Kui suur osa kogu maakera veest sisaldub liustikes? Kuidas mõjutavad jäätunud alad üldist veeringet? Nimeta maailma jõgesid, mis toituvad põhiliselt liustike sulaveest. Mis juhtub, kui mäeliustikud sulavad? Google Earth satelliidipilt Kilimanjaro liustikest (veebr. 2003) Võrdle lumiste ja lumekatteta alade albeedot.

30 Selgita liustike osa üldises veeringes

31 Mere taseme muutused Holotseenis ja viimasel sajandil
Mere tase on viimasel sajandil tõusnud 200 mm ehk 2 mm/aastas Millest on tingitud meretaseme muutused?

32 Millised tagajärjed on sellel, kui ennustused lähevad täide?

33 Kuidas mõjutab jää sulamine elustikku?
Millised muutused toimuksid polaaralade ökosüsteemis? Milliste rahvaste igapäevaelu ja traditsioonid on seotud polaaraladega? Kuidas võiks polaarjää ja liustike sulamine mõjutada Eesti inimest? Peter Prokosch kollektsioonist Polar Bears in Svalbard and Melting Sea Ice

34 Kas Anto Raukasel on õigus?
“Astronoomilistest faktoritest tulenevalt saabub uus jääaeg kui mitte varem, siis kindlasti aasta pärast, mil üheaegselt esinevad kolm tegurit: - Maa asetseb oma orbiidil Päikesest kõige kaugemal, ajal, kui põhjapoolkeral algab suvi. - Maa orbiidi ekstsentrilisus on suurim. - Maa pöörlemistelje kalle orbiidi tasandi suhtes on suurim. “ Loe lisaks: A. Raukas, Kliima ja teadusmüüdid meie ümber. Horisont nr 4.

35 Koosta ülevaade igikeltsa kohta
Miks ja millistel aladel esineb igikeltsa? Miks on seal palju järvi? Mis on termokarst? Kuidas tekib söll? Too näiteid igikeltsa aladele iseloomulikest protsessidest? Millega peab inimene igikeltsa esinemise aladel arvestama? Google Earth satelliidipilt Taimõri poolsaarelt Vaike Rootsmaa foto soliflukatsioonist

36 Kasutatud allikad Kirsimäe, K. & T. Hang, 2008/09. Jää geoloogiline tegevus, liustikud. TÜ õppematerjal, "Maateaduste alused I“ Vaike Rootsmaa foto sulavetest liustiku pinnal